Eelkõige tuntakse kunsti kui vahendit eneseväljendamiseks. Mis saaks olla ühe autori jaoks isiklikum kui tema loodud teos? Muusiku ja kunstilembese isikuna võiksin rääkida pikalt kunsti mõjust oma elule. Millisena aga näeb ülejäänud maailm kunsti ning kui maailma muutev kunst tegelikult on? Olen omandanud arvamuse, et eriti suure mõjuga tänapäeval on teosed, mis peegeldavad ajalugu. Filmid, raamatud, analüüsid vanadest käsikirjadest. Need on justkui abivahendid mitte unustamaks minevikus tehtud vigu. Ütleb vanasõnagi kes minevikku ei tunne elab tulevikuta. Eriti pidades silmas tõestisündinud lugude põhjal kirjutatud stsenaariumeid, autobiograafiaid. Eestigi filmid: ,,1944", ,,Nimed marmortahvlil" - nende puhul on tegu sõjafilmidega, kuid siiski. Siiani on värskelt meeles emotsioon, mille minus tekitas kolm aastat tagasi ajaloo tunnis vaadatud film ,,Nõukogude lugu". See pea kahe tunnine film tõi minu silme ette valdava osa II maailmasõja koledustest
Anna ja Murki kihlusööl. Siit ilmnebki Brechti teose tegelik sotsiaalne probleem kas olla lojaane lubadusele perekonna, kihlatu ja kogukonna ees või olla lojaane iseendale? Otsustavaks raskuseks kaalul, saab Murki tegeliku loomuse avaldumine kirsinapsi lõõgastava mõju näol, millest lähtuvalt näeb Anna viimaks Murki eesmärke nende abielu jõustumise puhul omada raha, positsiooni, võimu ning eelkõige naist, näimaks iga hinna eest ühiskondlikult kadestamisväärne ja unustamaks vaesusaegade mälestused. Tegu on ju visiooniga eluks, milles Anna unistustel ei ole kaalu, tema oleks vaid vahend Murki eesmärgi saavutamisel, ta oleks tühisus fakt, mille avastamine, annab Annale ihaldatud vabaduse rakmetest, mis sidusid teda Murki ja antud lubadusega. Teda ei huvita äkitselt ühiskonna arvamus, ta on sisemiselt vabastatud, ta ei tunne südamepiinu kellegi ees peale Kragleri, kellele on ta jäägitult kinkinud oma südame, lootuses, et löödud mees kingib talle ka oma
unustada. Loobuti viktoriaanlikust kombekusest ja enam ei järgitud nii piinlikult etiketti. Inimesed otsisid lõbustusi ja nalju ning maailmakuulsust kogus oma komöödiatega näiteks Charlie Chaplin. Ajapikku muutusid nii kunst, kirjandus, teadus, mood ja muusika, eriti laialdaselt levis dzässmuusika. Inimesed lugesid romaane ja kuulasid raadiot- kõik meelelahutusvormid arenesid ja rahvas otsis sellest lohutust unustamaks minevikku. Kahe maailmasõja vahelisel perioodil arenes tehnika tohutult. Tänavapilti ilmus aina rohkem autosid, film sai juurde sünkroonse heli ja pilt muudeti seejuures isegi värviliseks. Elekter jätkas oma suurt võidukäiku ning peagi jõudis elekter igasse kodusse. Üks tehnikaimede murdepunkt toimus aastal 1927, kui ameeriklane Charles Lindbergh ületas esimesena lennukil õnnelikult Atlandi ookeani. Üsna varsti muutusid lennureisid tavaliseks ja hakkasid oluliselt kujundama 20
- Positivistlik filosoofia-teaduse ja tehnika progress; - Uusromantikud- maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Pettused kaasajas, sest teaduse ja tehnika arend pole suutnud inimesi õnnelikumaks muuta. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti? Milleks nad seda pidasid? Lootsid, et kunst on vahend lahendamas inimese eksistentsiaalseid probleeme, unustamaks igapäevaelu tühisus 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud-sümbiolistid? Peamised teemad: sünd, elu, surm, erootika, armastus, üksindus 5. Mis oli sümbiolistide tähtsam, teoste sisu või vorm? Oluliseks süzee (põnev, fantaasiarikas, müstiline), vorm vähetähtis 6. Vali üks peatüki juures olevatest reproduktsioonidest. Mis teeb selle sümbiolistlikuks? Põrguvärav Sixtuse kabel on selle kaudsekseeskujuks 7
annaabi.ee 
