Muistsed Eesti pühapaigad
kestvusest, kuhu on kaasatud inimpõlved ja erinevad ajastud koos paremate ja halvemate aegadega.
Hiis on kui vaimne tugi ja mälupank, kuid ta eeldab ka teadmisi ja asjakohast suhtumist, mis ei pruugi
kaasaegsele kogukondlikust tundest ja algupärastest väärtustest võõrdunud ilmakodanikule
iseeneslikult tuttav olla.
Hiis on niisiis midagi väga elementaarset, kuid kaasaegsele inimesele ka samamoodi elementaarselt
ununemahakkavat. Hiit mõistab pärismaalane, kohalik. Et eestlane hiit ikka veel omamoodi mõistnud
ja mäletanud on, räägib temast kui isemoodi inimesest. Kui Euroopa indiaanlasest. Kui igavesest
kohalolijast koos selle tunde ilu ja vaevaga.