Koperniikium
Koperniikium on metall ning 12. rühma 7. perioodi element. Aine teadaolevad isotoobid on
eriti radioaktiivsed ja loodud ainult laboris. Stabiilseima teadaoleva isotoobi, koperniikium-
285 poolestusaeg on umbes 28 sekundit.
Koperniikium loodi esmakordselt 1996. aastal Saksamaa Darmstadti lähedal asuva GSI
Helmholtzi raskete ioonide uurimise keskuse poolt ja sai oma nime astronoom Nicolaus
Copernicuse järgi. Varem oli elemendi ajutine nimetus ununbium (Uub). Koperniikiumist ei
ole leida pilte, sest selle poolestusaeg on niivõrd lühike.
Kuna koperniikium on ülimalt ebastabiilne ja seda on suudetud vaid laborites ja ainult
üürikeseks hetkeks luua, siis ei ole teada tema täpsed omadused. Arvatakse, et koperniikiumil
võib olla sarnasusi selle kergemate homoloogide hulgas 12. rühmas: tsink, kaadmium ja
elavhõbe.
Koperniikiumi või selle ühendite omadusi on mõõdetud väga vähe, selle põhjuseks on
annaabi.ee 
