Miks ei taha Šveits liituda Euroopa Liiduga?
mis mõju on ajalool Šveitsi tänastele otsustele. Teine ja kolmas peatükk kirjeldavad
vastavalt Šveitslaste identiteeti ja majandusliku olukorda.
AJALUGU
Nagu enamikes rahvusvahelistes suhetes ikka, on ka selles kirjatöös nii, et mõista
Šveitsi seisukohti ja olemust tuleb teada tema ajalugu. Räägin Šveitsi lähiajaloost
vahemikus
Šveitsi föderatsiooni alguseks peetakse 1291. aastat, kui kolm riiki (sellel ajal nimetati
neid kohtadeks- Uri, Schwyz ja Unterwalde) sõlmisid ühiste huvide kindlustamiseks
liidu. 250 aastaga laienes liit kolmelt riigilt kolmeteistkümnele. Napoleoni sõdade ajal
okupeeriti Šveits ja hävitati tema autonoomsus. 1815 aastal toimunud Viini
kongerssiga sai Šveits oma iseseisvuse tagasi, kuid tema kaitsevägi pidi endiselt
teenima teisi valitsusi. 1847ndal aastal puhkes Šveitsis kodusõda, kui osad
katoliiklikud osariigid (kantonid) üritasid uut liitu sõlmida. Sõda kestis vähem kui kuu