Tõde ja Õigus II Terve tekst
Koputada pole vaja. Lamp on laual, tikud
võtke ise kaasa. Kui õli ei ole, tooge, pudel ukse taga seina ääres. Olge nagu kodu: mina olen
sotsialist."
Sellega lahkus härra Molotov oma esimesest tunnist ja peaaegu kogu klass hüüdis talle nagu
ühest suust järele: ,,Hall orikas!" See nimi näis eriti just sellepärast talle hakkavat, et tal olid
süsimustad lokkis juuksed, samuti ka mustad kulmud ja vuntsid. Aga õhtul tahtsid kõik Halli
Orika juurde minna, peale sakslase Unteri, kes oli Moskva vabrikandi poeg ja kes arvas, et
eratunde võib ta rahagi eest võtta, pealegi palju vähema sõimuga kui härra Molotovi juures.
Härra Molotovi korter osutus kuski kolmandal korral katuse all, kuhu viisid pimedad ja järsud
trepid, mida õpilased pidid õhtul valgustama tikutulega, kui nad ronisid üksteise kannul
juhatatud ukse taha. Toas valitses vaikus, läbi lukuaugu polnud valgust märgata. Peeti tasakesi
annaabi.ee 
