"untega" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

» 412 «Vaata, Ivo oli Mönikhuseni türe venelaste käst pä astnud ja sealjuures oma süame kaotanud. Ta hoidis türukut kui oma silmatera, pidas teda telgis vangis, ei raatsinud teda kellelegi nädata. Nende vahel on ikka midagi tõist asja juhtunud, sest kui vana Mönikhusen asja kuulda sai ja türe väisi koju viis, läs see peast nõraks ja karjus altari ees suure hä alega «ei», kui teda junkur Risbiteriga laulatada taheti. Kõus on ta hirmsasti kisendanud ja kü untega isa silmade kal-lale kippunud. Vana Mönikhusen ei teadnud, mis hullu türega teha ja saatis ta sellepäast Pirita kloostrisse, lootes, et vaga ja püa abtiss Magdalena oma eespalvega türuku seest kurja vaimu väja ajab. Aga võa näust! Türuk läs veel hullemaks, ajas kõedaid sõu suust ja kippus abtissi elu kallale. Kloostri inimesed rä agivad kentsakaid tüke, mis abtiss temaga ara teinud, ilma et see põmugi oleks aidanud. Nü ud peetakse teda kui kiskjat elajat