Karl Suure elulugu
Itaalias peetud võitluste ajal pidas Karl ka sõda saksidega. See oli koorem, mille olid frangid saanud
päranduseks Merovingidelt. Nendest sõdadest said ristiretked, ususõjad. Karl ei tahtnud nende
sõdadega mitte muud saavutada kui saksid Frangi riiki sulatada.
Esmakordselt märib sakse ajaloos Ptolemaius. Nad asusid tema andmetel Elba paremal kaldal. IV
sajandi keskpaigaks pidid nad juba olema Alam-Reinini tunginud. VI sajandil olid nad Saale ja
Unstruti kandis. VIII sajandil on nad seal, kus nad olid Karl Suure ajalgi.
Sõda nendega oli meeleheitlik ja frangid polnud ühtki teist sõda pidanud sellise visaduse,
meeleheitlikkusega. Saksid olid metsik rahvas, kes pooldas ebajumalaid ja oli kristuse suhtes
vaenulikult meelestatud. Kuningad neil puudusid. Kongreetsete ülesannete tüitmiseks valisid nad
kidlad juhid, sõjaliste ettevõtmiste eesotsas olid hertsogid. Kuninga taoline ühendav keskvõim
puudus.