Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda
Siinset aadlikkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus. XVII saj. Püüti ette kirjutada,
milliseid rõivaid tohib kanda üks ja teine seisus, palju külalisi pidudele kutsuda, mida
külalisetele pakkuda. Aadlikud haavusid, kui neid alandati maarentiku seisukorda.
Põllumajandus:
Rõhku pandi teraviljakasvatusele, sest see andis suurimat sissetulekut. Põlluharimine toimus
endiselt kolmväljasüsteemis.
Takistuseks olid kivid põldudel, mida hakati koristama. Esialgu laoti neid lihtsalt unnikusse,
hiljem hakati kiviaedu laduma.
Mõisa põlde hariti talupoegade tööjõuga.
Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks.
Kui mõisas oli kiireloomulisi hooajatöid, sunniti talupoegi veel abiteole. Raskeim talvine
kohustus oli osalemine mõisavooris(viljavedu).
Lisaks teotööle pidid talupojad loonuseandamina mõisnikule viima osa talu
põllumajanduslikust ja kästitöötoodangust.
Võrreldes keskajaga vähenes oluliselt mesinduse osakaal.
annaabi.ee 
