ülemises osas, hüdrosfääris ja atmosfääris on nendes ümber kujunenud elementide jaotus ja teiseks saanud nende ühendid. Fotosünteesi nimetatakse geokeemilises plaanis ka „fotosünteetiliseks oksüdeerimiseks“ ! Maa sisekihid vulkanismi kaudu toovad esile seda, mida mis elukeskkonda vastandab ning rahva m! üütides kannab nimetust „põrgu“, kohta kus puudub elu.! Entroopia Päikesel suureneb ja negentoopia (korrastatus) kasvab seal, kus see on võimalik. Me t unneme selleks ainult üht protsessi – fotosünteesi.! ! Looduses toimubki termodünaamika vaatepunktist vastupidine protsess – fotosünteesi kaudu negentroopia (negatiivne entroopia = korrastatuse) loomine! Fotosüntees (kreeka photo- 'valgus' + synthesis – ühendamine, liitmine) on looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub fotoaktiivsete pigmentide, eelkõige klorofülli kaasabil.!
Tõenäoliselt on pronksivaluks kasutatud vanu katkisi pronksesemeid, mida on ka sisse ostetud. Pronksesemete tegemiseks on toodud toorainet Lõuna-Skandinaaviast. Eliidi võimu kohta informatsioon puudub. Saaremaa ümbruskonnast pole leitud väga tihedat pronksiaegset asustust, kuigi juba siis valitses väga tugev sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus. Üks omapärane kindlustatud asula on Kaali järve ääres kraatrivalli peal. Kivikirstkalmed on täiesti uut tüüpi kalmed. Senit unneme Eesti alal ainult selliseid matusepaiku, kus surnud olid maetud maa sisse. Kivikirstkalmed aga on maapealsed ehitised maapealsed hauakambrid. Nende konstruktsioon: ring ümber, keskel kirst millesse on sängitatud mitu või üks surnud, seejärel on ringi ja surnuvaheline ala täidetud kividega. Kivikirstkalmed pole levinud üle Eesti, pigem Põhja- ja Lääne-Eestis. Laevkalmete puhul on saadud ilmselt eeskuju skandinaavlastelt ja neid leidub Saaremaal Sõrves ja Harjumaal Vaos.