impulsid muutuvad sarnaseks trapets impulsidega ja impulsi horisondi langusest mis avaldub horisontaalse osa lineaarses langemises. Kuna impuls pinged on mitte siinuselised siis võib vaadelda neid ka koosnevana harmoonilistest see on erineva sagedusega siinus kompnentidest, millele on liitunud ka mingi alalispinge mida nimetatakse alalis kompnendiks ja mis on määratud impulside keskväärtusega. U(t)=U0+U1m sin (t+1)+ U2m sin (2t+2)+U3m sin (3t+3)+....+ Unm sin (nt+n). Siin siis U0 on alaliskomponent U1m sin (t+1) on esimene harmooniline mille sagedus ühtib impulside kordussagedusega. U2m sin (2t+2) on teine harmooniline mille sagedus on esimesest harmoonilisest ehk impulside kordus sagedusest 2 korda suurem jne. Üldreeglina mida kõrgem on harmoonilise number seda väiksem on tema amplituud ja seda vähem mõjutab ta impulsilise signaali kuju. Ideaalsel juhul peaks elektriahelate läbi laske riba olema lõpmata lai sel juhul
###tge¯### x>lij
_#>#~~##5~>#6
#u}#5 $#P"aN#MVG
%IunY#i$m_+}#0t# |0 ? exH#o#7#d8
#i#
=OOL8czW>4{_Qoz#xOw#KMZ6x:t#1xWI
e`QmGZW i# ?#Jt#E#v
*nH xZU*A!yN /e#Ai{5on#rRq|
I#Ti33/X#z$#C#W?@?%##@ #G!
x##
xF ^#C#I#bB#`#:_K&#U#BN# N=F,U#V?#:O%
$M/nu}m/d#/=/Z ##vn#V9 #{>s<##H#?
lVl
#####sz##6TbI#8]<#z}#k>
J
##0h4eu$0be #u
rF#w###QoAAu#hU# $#olX
#rG~d#a72B6F
#vjq#C7!
#0rq}1yF$##V#t#:F#ec?5+
(D#mT)'869<#MrWQ####MbyxSg#_O^qPg|
^j#z0##a/x#jr
annaabi.ee 
