Klassikaline saksa filosoofia
Aru anda, mida siis tehakse –
süstematiseerivad ideed. Kogemusterviksuks – lõpule viidud kogemus. Kujutada ideena?
Absoluutne tervik on võimatu aga teine asi on idee sellest ja see annab meile – tunnetusele –
sihi, mille poole püüelda. Hõlmatud ühe printsiibiga.
Eeldab teatud teleoloogiat – õpetus eesmärgi pärasusest, kõik looduses on eesmärgipärane. Ka
mõistus on eesmärgipärane. Mõistusel on üks funktsioon ja arul teine funktsioon; mõistuse
unktsiooniks on anda mõtlemisele suuniseid (tuleks püüelda süstemaatilisust). Spekulatiivne
rakendus? Tähendab sama siin, mis teoreetiline. Ideed on seal orientiirid.
Transtsendente – väljaspool kogemuse piiri rakendamine.
Asjad mõjutavad meie meeli ja sealt pärineb tunnetuse sisu; peab lisama vormi tunnetusele ja
vormid kontuteerivad selle objekti; sellisteks vormideks on aeg ja ruum kui meelelisuse
vormid ja arukategooriad kui arumõtlemise vormid. On selline truktuur mõitus, milles on