Keskaja teadus ja religioon
Skolastika – kriitilise mõtlemise meetod keskaja ülikoolides, mis keskendus ristiusu dogmade
põhjendamisele formaalloogika abil. Suurimaks autoriteediks oli Aristoteles.
Nominalism – keskaegne filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid üksikesmete nimetusteks. Mõisted
selle järgi ei eksisteeri asjadest sõltumatult ja ei peegelda nende omadusi.
Realism – keskaegne filosoofiasuund, mille järgi asjad on tunnetajast sõltumatult olemas.
Sealhulgas siis on olemas univesaalid (üldised ideed), mille olemasolu nominalism eitab.
Ratsionalism – tunnetusteooria filosoofias, mis lähtus teadmise omandamisel mõistusest ja
loogilisest mõtlemisest, seades loogilise korrektsuse ülemaks kogemusest ja meelte andmetest
(pidas inimmeeli ekslikuteks). Kujunes välja uusajal (Descartes, Spinoza, Leibniz), ent sisuliselt
lähtus antiikaja loogikast.
Empirism – tunnetusteooria filosoofias, mis pidas teadmise aluseks kogemusi ja eitas
kaasasündinud ideede olemasolu