Ehnatoni nn revolutsioon kukkus läbi, sest ta püüdis väevõimuga läbi su- ruda religioosseid ideid, mis jäid rahvale arusaamatuks kas või seetõttu, et puudus üldrahvalik kultus ja huvipakkuv mütoloogia, samuti seetõttu, et uus usund püüdis juurutada mitte-osirislikku hauataguse elu kontseptsiooni ja teha lõppu harjumuspärastele matusetavadele (David 2005: 229230). Atoni reli- gioon ei leidnud poliitilistel ja majanduslikel põhjustel ka ülemkihtide poole- hoidu. Universalistlikke tendentse väljendavat religioosset ideoloogiat ja nende ideede realiseerimise taotlusi tunneb ju kogu Vana-Egiptuse riikluse pikk aja- lugu (vt selle kohta koos vastava ulatusliku kirjandusega Stadnikov 1998b: 93142). Ehnaton pole siin erand. Ent vaatamata radikaalsetele ja otsustava- tele abinõudele ei olnud tema katsel edu, sest monoteismi idee oli egiptlastele võõras. On avaldatud arvamust (Hornung 1983: 191jj), et traditsiooniliselt po-
maitseküsimustes. Modernsuse idee on tihedalt seotud Valgustusega. Valgustus tõi maailmapiltide lagunemise ja traditsiooniliste probleemide lõhenemine tõi nende jagunemise tõe, normatiivse õiguse, autentsuse või ilu spetsiifilisteks seisukohtadeks. Uusajal hakati lahus hoidma teaduse, moraali ja kunsti sfääre. Need valdkonnad institutsioneeritakse. Habermas nimetab seda modernsus projektiks, mis tähendab seda, et arendatakse objektiveeritavaid teadusi, moraali ja õigluse universalistlikke põhialuseid ning autonoomset kunsti. Condorcet´tüüpi valgustajad lootsid liialt, et kunstid ja teadused võiksid edendada ka maailma ja enesemõistmist, moraali arengut, ühiskondlike institutsioonide õiglust, isegi inimese õnne. Baudelaire juures on märgata kunsti kui õnne tooja utoopia nurjumise leppimise pöördunud sotsiaalse maailma leppimatuse kriitiliseks tagasipeegelduseks. See teadvustub üha
annaabi.ee 
