Friedrich Willhelm Joseph Schelling
s.t. sedavõrd kui ta eksisteerib; sest see on vaid tema eksistentsi alus. See on loodus
Jumalas; temas küll lahutamatu, kuid siiski erinev loomus."
Kuna kõik loodu tuleb Jumalast, on samas aga ka Jumalast erinev, siis selle läte peab
olema selles, mis Jumalas ei ole tema ise, seega on tema aluses.
See on tume, mitteteadvustunud (pime) korrastamata alus, mis peab saama muudetud
eksistentsi valguseks (korrastatud, mõistuspäraseks, universaaltahteks). Kuna Jumalas on
mõlemad olemuslikud omadused lahutamatud, siis inimese juures on nad lahutatud ja nii
tekib hea ja kurja võimalus.
Kuri ei tekki ise eksistentsi alusest, vaid üksnes siis kui inimene oma tahtega ütleb
valgusest lahti.
Selleks, et vältida aluse ja eksistentsi dualismi toon Schelling sisse veel "ürgaluse mõiste.
See suhtub vastanditesse indiferentselt ja selletõttu ei ole ka midagi temas, mis takistaks
vastuolude ilmnemist.
annaabi.ee 
