ja rootor suunab ennast voolu tekitatud magnetvälja järgi. Samm-mootor Erinevalt sünkroonmootoritest ei keerle samm-mootorid pidevalt, vaid "astuvad" – alustavad ja jäävad jälle kiirelt seisma – ühest positsioonist teise, vastavalt mähiste pingestusele. Olenevalt pulsside järjekorrast võib mootor keerelda ühte või teist pidi, muuta kiirust, jääda seisma, kiirendada või aeglustada suvalistel ajahetkedel Universaalmootor Universaalmootor on mootor, mis on mõeldud kasutama vahelduv- ja alalisvoolu. Elektrivõrgu sagedustel (50 Hz või 60 Hz) töötavad universaalmootorid on harva võimsamad kui 1000 vatti. Näiteks võeti 20. sajandi alguses Saksamaa raudteedel võimsate universaal-kommutaatormootorite jaoks kasutusele ülimadalsageduslik vahelduvpinge sagedusega 16 2/3Hz. Universaalmootorite eeliseks on suur väändemoment käivitudes ja kiiretel kiirustel kompaktne suurus.
magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Enamus elektrimootoreid on magnetilised. Magnetiline Peaaegu kõik elektrimootorid põhinevad magnetismil. Neis mootorites loovad nii straator kui ka rootor magnetvälju. Nende magnetväljade erinevus tekitab jõudu, mis väljendub väändemomendina võllis. Üks või mõlemad peavad muutuma koos rootori keerlemisega. See saavutatakse pooluste sisse ja väljalülitamise või tugevuste muutumisega. Universaalmootor ● Elektrimootor, mis on mõeldud töötama nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. ● Elektrivõrgu sagedustel (50-60Hz) töötavad tüübid on tavaliselt <1000 W. Omadused Eelised ● Suur väändemoment käivitudes; ● Kiiretel kiirustel kompaktne suurus. Puudused ● Kommutaatori olemasolust tingitud hooldamise vajadus ● Lühike eluiga Sünkroonmootor ● Vahelduvvoolumootor ● Pöörlemissagedus on võrdne voolu sagedusega Omadused Eelised Puudused
Mähiseid pingestatakse järgemööda ja rootor suunab ennast voolu tekitatud magnetvälja järgi. Erinevalt sünkroonmootoritest ei keerle sammmootorid pidevalt, vaid "astuvad" alustavad ja jäävad jälle kiirelt seisma ühest positsioonist teise, vastavalt mähiste pingestusele. Olenevalt pulsside järjekorrast võib mootor keerelda ühte või teist pidi, muuta kiirust, jääda seisma, kiirendada või aeglustada suvalistel ajahetkedel. Universaalmootor Universaalmootor on mootor, mis on mõeldud kasutama vahelduv- ning alalisvoolu. Elektrivõrgu sagedustel (50 Hz või 60 Hz) töötavad universaalmootorid on harva võimsamad kui 1000 vatti. Näiteks võeti 20. saj. alguses Saksamaa raudteedel võimsate universaal-kommutaatormootorite jaoks kasutusele ülimadalsageduslik vahelduvpinge sagedusega 16 2/3Hz. Universaalmootorite eeliseks on suur väändemoment käivitudes ja kiiretel kiirustel kompaktne suurus
kunstmaterjalist valmistatud isolatsioon, mis võib ülekuumenedes üles sulada, kui kuumus on ülempiiri juba saavutanud. Elektijaam töötab nii püsireziimis kui ka tsükliliselt. Tavaliselt on märgitud mootorile suhteline lülitus kestus protsentides. Sageli valitakse mootorit selle põhjal, kui suur on kestvusaeg töö tegemiseks. Tõsteseadmetel ja tööstusrobotitel muutuvad moment ja kiirus talituskestvusel jooksul märgatavalt. 4 Universaalmootor See on üks elektrimootori alaliike. Seda mootorit saab toita nii alalisvooluvõrgust kui ka vahelduvvooluvõrgust ja seda osa, mida toidetakse, nimetatakse universaalseteks kommutaatormootoriteks. Kõige enam on levinud jadaergutusega kommutaatormootorid. Vahelduvvoolu toite korral tekib mootori magnetahela massiivsetes osades suur soojuskadu ning avaldub ergutusmähiste suur induktiivtakistus. Masina omaduste parandamiseks koostatakse ta kere
annaabi.ee 
