KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED
NT: soojus
läheb iseenesest ainult kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temp. kehale. Protsesside suuna määramiseks
kasutatakse abifunktsioonina ENTROOPIA mõistet, kuna kehad koosnevad paljudest osakestest vastab keha kui
terviku olekule e-makroolekule palju mikroolekuid.
Mikroolekute arvu, mille abil saab teostada antud makroolekut nim. Termodünaamilisek tõenäosuseks W. Entroopia
defineeritakse tõenäosuse kaudu.
S= R/NA*lnW (NA avogadro arv, R-universaalgaasikonst.)
Entroopia mõõtühikuks on R/NA = 1,38*10-23 J/K*mol
Entroopia iseloomustab süsteemi korrapäratust. Kõrgemal temp. on entroopia suurem. Entroopia kasvab aine
molaarmassi ja koostisse kuuluvate arvude suurenemisega.
Gibbsi energia: ameerika teadlane Gibbs võttis kasutusele entalpiat ja entroopiat ühendava funktsiooni: G= H-TS (H-
entalpia; TS-entroopia) ja seda seost nim. Gibbsi energiaks. Kontstantse temp. ja rõhu korral on Gibbsi energia
võrdne: G=H-TS