Ligi 120 aastat on tegeldud reguleerimisteooria ja tagasisidestatud süsteemide teooriaga (Maxwell, Võsnegradski). Üle 60 aasta on möödunud ajast, mil lülitusskeemide uurimisel hakati rakendama loogika algebrat e. Boole'i algebrat (nõukogude teadlased Sestakov ja Gavrilov, jaapanlane Nakasimo). Numberarvutite loomise ideid arendasid Pascal ja Leibnitz ning neid täiustas XIX sajandil Babbage. Küberneetika valdkonda kuuluvate tööde otseseks või kaudseks tulemuseks on võimsate universaalarvutite ilmumine, optimaalsete ja adaptiivsete juhtimissüsteemide loomine, operatsioonide juhtimise efektiivsete meetodite väljatöötamine jpm. (Lerner, 1973) Juhtimise alused küberneetikas olid esmakordselt avastatud ja välja töötatud Stefford Beer'i poolt 1960-ndatel aastatel. Ta laiendas masinteaduse teoreetilist alust lisaks veel majanduslikuks ja sotsiaalseteks süsteemideks. Antud teooria ei piirdu vaid tööstuslike ja
Selle tulemusena vähenevad seadmete mõõtmed, mass ja hind. Tänapäva arvutustehnika on kujunenud hiigelpüramiidiks, mille vundament on mikro- protsessorid, selle peale aga kerkivad üha uued tarkvarakorrused. Paljukihiline hierarhiline tarkvarasüsteem on lahutanud inimese protsessorist ning vaevalt suudab arvutiklahvistikul klõbistav operaator tunnetada oma tegevuse seost protsessori registrite ja siinidega ning kahendsõna bittide ja baitidega. Universaalarvutite riist- ja tarkvara arendavad tänapäeval vähesed tippspetsialistid, nende tööd kasutavad peaaegu kõik. Ja vaevalt et enamikule arvutioperaatoreist pakub lähemat huvi mikroprotsessorite ehitus Tehniliste seadmete ja tehnoloogiaprotsesside juhtimisel on riist- ja tarkvaraprobleemid sageli spetsiifilised ning üldlahendid puuduvad. Programmeerijalt eeldatakse riistvara ehituse tundmist. Tööstuslikku juhtimissüsteemi projekteeriv insener peab aga tundma
annaabi.ee 
