"unitaarriikidest" - 1 õppematerjal

Riigiõiguse konspekt

§ 2. Parlamendi struktuur Enamasti on parlamendid ühe- või kahekojalised. Euroopas on kahekojalised parlamendid väga levinud, need on umbes pooltes Euroopa riikides. Seejuures ei sõltu ühe- või kahekojalise parlamendi olemasolu üldse riigi suurusest. Reegel on vaid selles, et föderaalriikides on sõltumata nende suurusest parlament kahekojaline. Föderaalriikidest on kahekojaline parlament näiteks väikesel Austrial ja suurtel Ühendriikidel, unitaarriikidest väikesel Hollandil ja suurel Prantsusmaal. Vahel harva ületab kodade arv kahte, nimelt oli Lõuna-Aafrika Vabariigis apartheidi ajal parlament kolmekojaline -- 1 koda valgetele, 1 mulattidele ja 1 hindudele. Jugoslaavia parlament oli kuuekojaline. Kahekojalise parlamendi eeliseks loetakse seda, et ta väldib ühekojalise emotsionaalseid ja kiireid otsustusi, sest üldjuhul jõustuvad need otsused alles siis, kui teine koda need (muutmata kujul) heaks kiidab