RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Suurbritannia Anna Mari Tamm/11a 1.Üldandmed riigi kohta Riigi ametlikuks nimetuseks on Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigid (inglise keeles The United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland). Veel kasutatakse nimesid nagu Suurbritannia, Ühendkuningriik. Kahetäheliseks maatähiseks on GB ja kolmetäheliseks maatähiseks GBR. Suurbritannia puhul on tegu unitaarriigiga. Suurbritannia alla kuuluvad ka 17 sõltuvat territooriumi kolm Krooni Sõltuvmaad (Crown Dependencies) ja 14 Ülemere Territooriumi (Overseas Territories). Krooni Sõltuvmaad koosnevad Inglise kanali saartest Jersey ja Guernsey ja Iiri meres asuvast saarest Man. Neliteist Ülemere Territooriumi on Anguilla, Bermuda, Briti Antarktika ala, Briti India Ookeani ala, Briti Neitsisaared, Kaimani saared, Turks ja Caicos, Montserrat, Pitcairn, Gibraltar,
3) riigi valitsemise vorm kas tegemist on monarhia või vabariigiga. põhikorra normidest peaks tulenema ka see, millise vastava valitsemisvormi liigiga on tegemist (kas piiratud või absoluutne monarhia; kas parlamentaarne või presidentaalne vabariik jne) 4) riigi territoriaalse korralduse vorm kas tegu on unitaarriigi või föderaalvabariigiga. Unitaarriikide puhul nähtub KN-st ka see, kas tegemist on ilma autonoomsete piirkondadeta unitaarriigiga või autonoomsete piirkondadega unitaarriigiga - nt Hispaania ja Suurbritannia 5) määrab kindlaks põhilised riigiorganid: parlament, valitsus, riigipea, kohtusüsteemi kõrgemad lülid; nende pädevuse moodustamise korra ja omavahelised suhted. II Loeng 17.02.2006 Teadusharuna uurib riigiõigus antud riigi kehtivat normistikku ja selle rakendamise praktikat ning samu asju mineviku aspektist vaadates. Peale selle töötab riigiõigus välja sobivaid lahendusi tuleviku jaoks, et parandada olemasolevat regulatsiooni. Kui
reguleerimise objekt on vähemalt tänapäeval olulisem kui meetod, samas toimub ühtede või teiste normide lülitamine ühte või teise õ.harusse suuresti kokkuleppeliselt ja on seotud antud riigi traditsioonidega. Samuti defineeritakse riigiõ-st enamasti just reguleerimise objekti, mitte meetodi kaudu. Riigiõiguse normidega määratakse kindlaks riigi põhikorra kõige fundamentaalsemad alused, nt. kas on tegemist vabariikliku või monarhistliku valitsemissüsteemiga, föderaal- või unitaarriigiga; kui unitaarriigiga, siis kas seal leidub autonoomseid piirkondi. Sellistest normidest tuleb ka poliitiline reþiim -- kas on tegemist demokraatliku või mittedemokraatliku riigiga. Sellise järelduse saab teha, analüüsides neid norme, mis reguleerivad rahva võimalust teostada riigivõimu. Veel määravad riigiõ-e normid kindlaks isiku õigusliku staatuse ühiskonnas – põhiõ-d, vabadused, kohustused
annaabi.ee 
