A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Siis lähenes ta sellele ja silmitses teda kummalise pilguga. Kui ta
aga nägi, et see ei olnud ükski meie neljast sõbrast, andis ta oma sügavale pilgule ja
laiahaardelisele
mõttele teise suuna.
Ühel päeval sõitis igavuses piinlev, linnaga läbirääkimiste pidamiseks lootuse
kaotanud ja Inglismaalt uudisteta Jäänud kardinal välja üksnes selleks, et välja sõita. Teda
saatsid ainult Cahusac ja La Houdiniere. Ta liikus hobuse sammu sõites piki randa ja
laskis oma mõõtma-tuil unistusil ühineda ookeani mõõtmatusega. Ta jõudis kingule, kus
märkas heki taga seitset meest pikali liival ennast soojendamas sel aastaajal nii haruldase
päikese käes, ümberringi tühjad pudelid. Neli neist olid meie musketärid, kes valmistusid
parajasti kuulama kirja, mille üks neist oli äsja saanud. Kiri oli nii tähtis, et tema pärast
olid kõrvale jäetud kaardid ja täringud, mis lamasid trummil.
Kolm ülejäänut avasid parajasti kõhukat veinipudelit, milles oli kolliuuri vein. Need