tuletatakse mulle ikka ja veel meelde. Oh kui ükskord meistriks saaks, see on minu elu unistus. Hetkel aga lähen praeguse meistri majja magama, nagu see meil meistriga kokku lepitud oli, sest ometigi on temal ju üks tuba vaba ja minul on tarvis öömaja. Mis ta seal tühjana seisab siis. Tegelikult on ju mul oma tagaplaan ka, nimelt on meistril ilus tütar kes minulegi silma on jäänud. Ometigi ei kõlbaks ju sellisele daamile minusuguse sellikspürgijaga tegeleda. Sellepärast unistangi ma kunagi oma meistrieksami ära tegemisest, et saaks ikka kauni Greete kätt paluda. Mine sa tea, võibolla osutubki see võimalikuks. Nagu olla üks kuulus mees kunagi kusagil öelnud, siis ,,Kõik on võimalik, kui ainult tahta." ja minul seda tahtmist jagub, vähemalt omaarust. Eks ma siis heidagi raske südamega magama, et homme alustada oma sellieksami teist päeva, mis on jällegi päev lähemale minu ja kauni Greete öndsale kooselule kunagi kauges kauges tulevikus,
Viimane on just laste lemmik. Aga kõige paremini saab kavalusega, pead jätma teisele mulje, et see mida tahad on just talle kõige sobilikum ja parim lahendus. Kõige tõsisem luuletus on: Põdurus pikki aastaid On põetanud Kannatlikkus. Laiskus vist laatsaretis Vedeleb siiani. Luuletus mis teemalt haakub mõne episoodiga minu elust on: Sõprusel tihti on külas Unistus, Nali ja Mäng. Kui aga helistab Häda, On Sõprus kohemaid seal. Sõpradega koos olles unistangi, teeme nalja ja lõbutseme aga kui mõnel sõbral on probleem ehk häda siis aitame kõik teineteist. Antonüümne luuletus: Õekesed Nutt ja Hala Näevad näguripäevi. Teinekord laenab leiba Nendele naaber Naer. Vananenud sõnaga luuletus: Pööningult Piinad kirjad avastas Uudishimu. Tõlkida oskab neid küll vaid vanaisa Askees. Siin luuletuses kasutatakse sõna askees mida tänapäeval enam eriti ei kohta. Ühtegi Kareva luuletust viisistatud pole.
annaabi.ee 
