Taime geneetika
sama, mis meiootilise krossingoveri puhul - ühinevad kaks homoloogi ja toimub ema- ja
isapoolsete genoomi osade vahetus. Krossingoveri toimumise kohti näeme mitoosi
metafaasis kiasmidena (nagu meioosi diploteenis). Pärast homoloogide lahkuminekut
anafaasis eralduvad kohe ka kromatiidid. Nende jaotumisel tütarrakkude vahel on neli
kombinatiivset võimalust. Kombineerumise tulemusena on tütarrakus 50%-lise
tõenäosusega vastava kromosoomipiirkonna osas uniparentaalne disoomia (uniparental
disomy) st. mõlemates homoloogides paiknevad antud piirkonnas ühelt vanemalt saadud
alleelid.
Mitootilisi kiasme kirjeldatakse kõigis kromosoomipiirkondades, kuid kõige
sagedamini terminaalsetes alades. Inimesel on nende sageduseks antud 1/1000 raku
kohta. Viimasel ajal oletatakse aga, et mitootiline krossingover võib somaatilistes
rakkudes tegelikult märksa sagedamini toimuda. Arvatakse, et mitootiline krossingover
võib aset leida ka embrüonaalse arengu kõige varasemates järkudes
annaabi.ee 
