SÕJA LÕPP: 1582. aastal sõlmiti Jam-Zapolski vaherahu ja rootsiga sõlmiti Pljussa vaherahu. Lõuna- Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, hiljem sai Kuramaa. Lublini unioon (1569) - 1548. aastaks olid Leedus välispoliitilised probleemid: 1) Pikaaegne konflikt Moskvaga, 2) Reguleerimata suhted Poolaga. Kasvav Vene hädaoht ja 1558. aastal alanud Liivi sõda sundisid Leedut mõtlema sidemete tugevdamisele Poolaga. 1569. aastal sõlmiti Lublinis unioonilepingu. Poola kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist sai ühine riik (Rzeszpospolita). Uuel riigil oli üks valtiav kuningas, ühine Varssavis kogunev maapäev (seim) ja tegutsev valitsus (Senat). Ühtne välispoliitika ja raha. Poolakatel oli õigus omandada maad ka Leedus. Leedu säilitas: oma õigussüsteemi, haldusaparaadi, sõjaväe, riigikassa ja riigivapi. Lublini uniooni tulemused: Leedu kaotas 1/3 aladest Poolale Reformatsioon ja vastureformatsioon Leedus - 1544
Soomet tunnustasid SB (6.5.1919) ja USA (7.5.1919) ning teised riigid. Pöördeline aasta 1918: Soome sisesõda ja Islandi-Taani personaaluniooni algus Soome kodu/vabadussõtta (28.1-16.5.1918) ei sekku teised põhjamaad (v.a. u 1000 rootsi vabatahtlikku valgete poolel ja humanitaarne abi)(Golzi kuvand Soomes teine kui Eestis) Soomes oli veel 40 000 vene sõdurit (ei sekku oluliselt sündmustesse ja Saksamaa sõjaline abi Soome valgetele). Taani ja Island sõlmisid I MS lõppfaasis (1918) unioonilepingu: Island (praktikas) iseseisev kuningriik, mis on Taaniga personaalunioonis (ühine Taani kuningriik) Tulemus: iseseisvate Põhjamaade arv kasvas 3-lt 5-le. 50 Välispoliitliine kontekst(1919-1932) Oluline ajalooline kogemus: Taanil, Norral ja Rootsil õnnestus säilitada erapooletus I MS ajal (1914-1918). Erapooletus väärtuslik traditsioon ja tuleviku orientatsioon. I MS kujundas ümber
annaabi.ee 
