Heraldika
Joonis 4 Eesti vapp (Allikas: Vikipeedia 2011)
Haldusmuudatused kajastusid ka siinsete mõisnike organisatsioonis, mille tulemusena senised
vasalkonnad reorganiseeriti rüütelkondadeks. Kõigepealt tehti seda Saaremaal ja Eestimaal.
Saaremaa rüütelkonnast jäid välja Läänemaa mõisnikud, kes liideti Harju-Viru ja Järva
vasallidega Eestimaa rüütelkonnaks. Juba 1561. aastal kinnitas Poolale kuulunud aladel kuningas
Sigmund II August Liivimaa mõisnike privileegid. 1566. aastal koostati unioonileping, kuid
omaette rüütelkonda siiski veel ei loodud. Lõplikult saab Liivimaa rüütelkonnast rääkida 1647.
aastal, mil hakati kokku kutsuma mõisnike maapäevi. (Saare 2006, lk 62)
Sõltumata privileegidest, ei saanud mõisnikest aadlikke. Aadliseisus, seda enam tiitel kaasnes
sünnijärgselt (pärusaadel) või siis kuningat teenides (teenisaadel). 17. sajandil seadis keskvõim
tiitlite jagamisele rangemad nõuded, kuna aadlite hulk kasvas kontrollimatult.
annaabi.ee 
