Nimetu
Nõuti valimisõiguse laiendamist ja parlamentalismi (linnade keskklass ja akadeemiline
haritlaskond). Uued aktiivsed kihid: töölised, renditalupojad, maata maaelanikud
Kristlik sotsialist Marcus Thrane (1848-51). I Talurahva massiorganisatsioon (1865, 30 000)
Parlamentalismi läbimurre ja moodsate parteide algus
1884 parlamendis kujunes 2 parteid:
I) Konservatiivne höyre (,,parempoolsed") - unioonisõbralikkudeks muutunud vana eliit
II) Liberaalne venstre (,,vasakpoolsed") - unioonikriitilised maapiirkondade talurahvaühendused ja
linnade keskklass (mitte sotsid). Parlamentalismi kehtestamine 1884. Põhjamaade I poliitiline
valitsus (venstre ja Johan Sverdrup)
III) Norra töölispartei (DNA 1887) - marksistlik programm, mida revideeriti seejärel kui saadi
esinatus parlamenti (1903).
Üldine ja ühetaoline valimisõigus
Meeste üldine ja ühetaoline valimisõigus parlamendi valimistel (1898) - I Põhjamaades!
Naiste hääleõigus (1913) - II Põhjamaades (Soome järel 1906)