SOTSIAALHOOLEKANNE
Asja
lahendamiseks moodustati 1817. aastal parlamendikomisjon ja 1834. aastal toimus
sotsiaalhoolekandesüsteemi reform. Võeti vastu nn uus vaesteseadus (Poor Law
Amendment Act). Leiti, et vallad olid liiga väikesed üksused ning moodustati nende
liidud, unioonid (Poor Lam Unions). Nende tööd asusid juhtima vaestemaksu maksjate
valitud hooldajate komiteed (Board of Guardians). Varasemad linnades olnud ametnikud
(Oiverseers) muutusid sisuliselt arveametnikeks. Unioonide ülesannete ring kasvas
kiiresti, sest need olid mõnda aega ainsad kohalikud riigivõimu teostavad institutsioonid.
Nii seoti vaeste-maksuga sanitaar- ja kooliolud, mis tähendas, et selleks minevad
väljaminekud tehti vaestemaksust kogutud tuludest. Riik omalt poolt hakkas maksma
vaestekoolide õpetajatele, vaestearstidele, hoolekandeasutuste töötajatele palka. Peale
organisatsioonilise poole revideeriti abisaajate ringi. Riigi abi muutus paindlikumaks ning
annaabi.ee 
