Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid
Praeguses
loomariigi süsteemis paigutatakse inimene enamasti eraldi sugukonda (Hominidae,
inimlased) primaatide (Primates) seltsis, ja tihti omistatakse selle sugukonna
erisusele suurem kvalitatiivne tähendus, kui muude imetajate sugukondadele.
Selline käsitus tuleneb, nagu väitis juba Ch. Darwin (1871), üksiktunnuste tähtsuse
ülehindamisest või kvalitatiivse lõhe nägemisest seal, kus on lihtsalt suur
kvantitatiivne erinevus. Selle unikaalsuspostulaadi kohaselt pidi inimese
bioloogiline evolutsioon ahvilistest eellastest olema väga pikaajaline ja
paljuastmeline protsess, milles lisaks tavalistele evolutsiooniteguritele pidid
toimima mingid kvalitatiivselt uued, inimese evolutsiooni spetsiifilised tegurid.
1.2. Tüpoloogiline andmekäsitlus. Tüpoloogilisest mõtteviisist lähtuv fosiilsete
leidude taksonoomiline hindamine on tekitanud palju raskusi inimlaste
fülogeneesikäigu mõismisele. Selle lähenemisviisi puhul vaadeldakse liiki kui
annaabi.ee 
