Maailma usundid
Teada
on religioossed protsessid pühaduseteotuse kohta (399. aastal Sokrates).
Polnud preesterkonda kui omaette seisust. Preestrid olid ühel või teisel moel kogukonna
eestseisjad, ametisse määratud riigiametnikena. Riik delegeeris kõigi nimel jumalate
austamist korraldada.
Kreeka mütoloogia tõlgendamine oli teatud piirini vaba.
Hesiodose Theogonia (jumalate põlvnemine) esitab populaarseks saanud versiooni
maailma loomisest: Chaos Uranos Kronos Zeus
Poeedid unifitseerisid mütoloogiat.
Jumalate arvel võis nalja teha isegi rituaalsetel pidustustel (dionüüsiatel) jm sobivas
kontekstis.
Kreeklaste jumalate austamisel oli oluline käitumine, mitte rääkimine. Käitumine võis
olla kahel tasemel. Jumalad käitusid eetilisi norme. Eetika oli väga selgelt siinpoolne.
Kättemaks tuli elus, mitte pärast surma. Võis tulla ka järglastele või tervele
kogukonnale.
Surmajärgsusele pöörati vähe tähelepanu. Siiski kujunes arusaam Hadesest ja Elysioni
annaabi.ee 
