lõpust). Tehnika all vaatleb Freud koomilise mõjulepääsemiseks kasutatavaid vahendeid. Nagu unenäole, nii ka anekdoodile on iseloomulik tihendus, kokkusurutus (Verdichtung), kaudne kirjeldus, st ümberütlemine (indirekte Darstellung) ja nihe (Verschiebung). Et antud uurimus kujutab tõsist ja põhjalikku naljaanalüüsi, näitab naljatehnika võtteid tutvustav tabel (Freud 1958: 33) ning selle edasine lahtiseletus. Lisaks eelpool mainitule pööratakse tähelepanu unifitseerimisele, absurdsusele, vastandusele. Sõnade mitmetähenduslikkusel põhineb järgmine anekdoot: Kaks juuti kohtuvad supelmaja lähedal. "Kas sa võtsid vanni?" küsib üks. "Kuidas," vastab teine seepeale "kas üks puudub?" (Freud 1958: 39) Põhiülesandeks jääb aga ikka vastuste otsimine küsimustele mille üle me naerame ning miks me just selle üle naerame. Nii märgib Freud: Nali avaldab mõju sellele, kes teda kuulab, iseloomustab selle psüühilist seisundit, kes
Teostati riiklikku jälitamist kõigi teisitimõtlejate suhtes, oli loodud Riiklik Salapolitsei e sandrarmeeria ja Kaitsepolitsei e ohranka. Algselt olid mõlemad loodud selleks, et võidelda pol terrorismiga, aga järk-järgult laiendasid ise oma mõjuvõimu, neist kujunes kõigi teisitimõtlejate ja režiimikriitikute vastane tegevusvahend. NL-aegse repressiivaparaadiga võrreldes oli nende tegevus pehme. Vm-le oli omane suunitlus impeeriumi unifitseerimisele, ühtlustamisele, venestamisele. Kõikidel riiklikel ametikohtadel eelistati vene rahvusesse kuuluvaid õigeusklikke vene riigi kodanikke. Takistati vähemusrahvuste tegevust, sildistati tihti rahvusliku separatismiga. Vm keskvõimude seisukohalt oli tegemist ilmselt impeeriumi tugevdamisele suunatud unifitseerimispoliitikaga. Kohalikud rahvad tundsid omal nahal ennekõike kui venestamist. Unifitseerimispol pealesurumine tekitas rahulolematust, eriti läänepoolsete, haritumate rahvaste hulgas
annaabi.ee 
