Eesti ajalugu
- Leitud põldudest kuuluvad sellesse aega põllukivihunnikute väljad, ribapõllud, ilmselt ka osa
lapipõlde (pikad põllusiilud maa ühtlustamiseks)
- Põllundust arendas rauast adratera kasutuselevõtt
- Kasutati kaheväljasüsteemi üks osa põllust kasvatas, teine oli kesas
Eesti muinasaja lõpul
Jagunes Eesti maakondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Suuremad maakonnad oli
Saaremaa, Virumaa, Sakal, Ungadi. Juhtkond- kihelkonda vanemad.
Usundid : loodususund- Tarapita. Väe mõiste pühad allikad, puid. Häldjad, Targad jne.
Polnud muinasusund niivõrd usk kui eluja mõtteviis. Loodusega arvestati nii, nagu inimeste keskel
elades tuleb arvestada teiste inimestega.
Ristiusu levik
10-11 sajandil ristiusu Taanil, Rootsis, Venemaal- Eesti sattus kristlike riikide vahele.
1054. a. toimus jagunemine katoliikluseks ja õigeusuks. 1167.a