Heiti Talvik "Legendaarne"
,,Hommikudust aurav libises mult loor ärkasin kui raskest unenäost.". Edaspidi on
palju romantilisuse hõngu ja tekib ärkava kevade tunne. Heiti Talvik on suutnud
luuleridades olevate detailidega tekitada suurepärase kujutluspildi. Lugedes sõnu,
tekib tunne, nagu vaataks pildiraamatut: ,,Valgeis pilvis aga ees mul' ujus aed,/ oksilt
õied liuglesid kui lumi."(,,Ärkamine"). Mida lõppu jõudes, seda reaalsemaks ja
selgemaks sõnad ning mõte läheb: ,,Uneuimad ruttu pühi laugelt,/ elu ise viimaks
ootab sind veel ees..."(,,Ärkamine").
Heiti Talviku esimesed luuletused on väga ilusad ning rahulikud. Lugedes tekivad
kergelt silme ette ilusad kujutluspildid luuletuses toimuvast. Talvik alles avastab
luuletamise ilu ning läheb enamasti kaasa tolle ajastu teemade ja olemistega, kuid
üritab säilitada omapärasust. Tol ajal kui teised taotlevad ülimoodsust, püsis Talvik
vana juures.
Palavik
annaabi.ee 
