Referaat: romantism kirjanduses
nii ööl kui päeval rõhub sind.
On aru saada, et luuletaja armastab oma hoidjat väga. Luuletus on pühendatud Arina
Rodionovale. Autor räägib hoidjast, kes ootab teda ja ei lase ta akent silmist. Puskin tunnetab,
et hoidjal on hingel mingi suur mure.
Kasutatud on ristriimi.
Epiteeli on kasutatud vaid ühel korral: armas memm.
Luuletemaatika isamaa
Tsaadajevile
Ei kauaks arm me rinda mahtund.
Ei vaikset kuulsust ihka hing.
Noorpõlve lootused on lahtund
kui uneuim, kui uduving.
Kuid veelgi hõõgub kogu aja
meis soov ka võimu surve all
koos välja minna õhinal
niipea, kui isamaal on vaja.
Nii nagu näha armast neidu
on armastaja ainus soov,
sind ootame, tund priiust-toov,
tund, millest kaunimat ei leidu.
Nii kaua kuni hindab põu
au, vabaduse ideaale,
oh seltsimees, kõik hingejõu
me pühendame isamaale.
Me usku murda aeg ei saa:
veel õnnetäht kord tõuseb hele.
Kord unest virgub Venemaa
ja vägivalla rusudele
ka meie nimed märgib ta.