Sõda ja noored
Isegi surmamõistetule antakse
enne hukkamist viimane soov, viimane söömaaeg, see näitab mida tähendab toit inimesele.
Süüakse korralikult, kõht täis, kuid kiiresti, sest järgmisel hetkel võid olla juba surnute
nimekirjas. Neil kõigil on ühine tahe naasta koju ning viia ellu poolelijäänud unistused.
Kodus ootavad noormehi lähedased, nende endi emad, kes nad nuttes sellele teekonnale
saatsid ja nüüd neid unetutes öödes taas kohata soovivad. Teadmatus ning hullumine kandub
ajapikku ka lähedaste hinge, tahetakse kõigest loobuda. Mõned lepivad juba sellega, et ei näe
oma lapsuksest enam kunagi. Üha enam kisuvad hinge auke uudised ja sõnumid sõjast, sest sealt
ei tule kunagi midagi head. Neid ülistatakse kangelasteks, aga kas see läheb korda tuttavatele,
sugulastele ja sõpradele? Pole heroistlikut tunnet, vaid reedetus ja kibestumus, viha selle vastu,
kes saatis need noored mehed otse surmasuhu
annaabi.ee 
