Uurimustöö Unetus
täisväärtuslikuks eluks hädavajalik. Une tegelik tähendus on aga veel paljuski tundmatu
ja suure uurimustöö objekt.
1.2 Une faasid
20. sajandil toimus tehnoloogia vallas kiire areng, mis võimaldas ehitada aina
keerukamaid seadmeid. Tänu sellele jõuti ka une seisukohalt tähtsate avastusteni.
1929. aastal selgus, et aju on bioelektriliselt aktiivne ja seda saab registreerida
elektroentsefalograafi abil. Selle seadmega on võimalik uurida une ja narkoosi sügavust.
Unestaadiume ehk faase registreeritakse elektroentsefalogrammi lainete, silmade
liigutuste ja muskulaarse aktiivsuse järgi. (Loogna et al... 1998: Lk 20)
Uni jagatakse kaheks: NREM (non rapid eye movement, ingl. k) ehk aeglane
(ortodoksaalne) uni ja REM (rapid eye movement, ingl. k) ehk kiire (paradoksaalne) uni.
Lähtuvalt 2007. aasta AASM-i (American Academy of Sleep Medicine) uuringust selgub,
et üks unetsükkel koosneb kolmest NREM-faasist ja ühest REM-faasist.