"unepilt" - 1 õppematerjal

Alesander Puškin

maaüksinduses viimati noort hingetormi talitsema, võib-olla leidnud sõbragi (kes teab?) ja olnud surmani truu naine, hoolitseja ema. Üks teine?... Mitte iganes! Ei ole teist maailmas mulle! Nii seisab taevatähtedes: ma kuulun sulle, ainult sulle!... Mu elu polnudki ju muud kui saatusliku kohtumise eelpant ja ootus ­ issand ise on sind mu kaitsjaks määranud... Sa olid mulle armas ammu, mind kiusas uneski su pilk. Sa seisid lävel... kuulsin sammu... oh ei, see polnud unepilt! Mu südames lõi leegitsema su tulles nagu tulelõõm üksainus äratundmisrõõm ja siis ma teadsin: see on tema! Sa kõnelesid minuga mu tumedamal tusatunnil, kui püüdsin vaeseid aidata või hingerahutuse sunnil ma palvetasin härdasti. See olid sina ometi, kes kummardas mu padja ligi öö läbipaistvas hämaras? See olid sina ometigi, kes troostisõnu sosistas? Veel pole aimugi mu hingel, kes oled sa: mu kaitseingel või kurikaval kiusaja ­ ükskõik! mu kahtlus lõpeta