Referaat Unehäired
Need on tavaliselt kuidagi ohtliku või alandava sisuga ning põhjustavad
inimese ärkamist, mille järel mäletatakse unenägu üldiselt väga detailselt. Sageli võib sama
või sarnane unenägu korduda. Tavaliselt ärgatakse une teisel poolel, kuigi ärgata võib kogu öö
jooksul. Ärgatakse kiiresti, ei esine segasust või desorienteeritust. Tüüpilised on ärevuse
vegetatiivsed nähud - südamekloppimine, hingamissageduse tõus, higistamine, värisemine,
jms. Erinevalt näiteks unepaanikast ei esine uneärevuse korral häälitsemist või ülemäärast
motoorset aktiivsust.
Unepaanika
Unepaanika, ladinakeelse nimega Pavor nocturnus, tähistab äkilist ehmatusega voodist üles
ärkamist ning sageli kaasneb sellega vali nutt ja kisa. Tavaliselt esineb unepaanikat öö
esimesel poolel, nn sügava une faasis.
Kõige sagedamini tabab unepaanika lapsi vanuses kolm kuni kuus aastat. Erinevalt
halbadest unenägudest lapsed enamasti öist paanikahoogu ei mäleta
annaabi.ee 
