Ohvrilaev
on omamoodi surma ettekuulutajad.
Tnaval kohtub Martin 22-aastase juudi neiu Isabellaga, kelle vanemaid ta
teadis juba Peterburi pevilt. Tdruk on andekas pianist, kuid teenib elatist
klaveritundide andmisega. Nad satuvad vestlema ja jutt lheb Sokratesele.
Isabella on kriitiline mistuse suhtes, kuna see hvitab inimese vaimsuse,
tunnete ja hingelisuse saladuse. Kndides juavad Martin ja Isabella mere
rde, kus loojuva pikese valguses purjekas teele lheb. Looduse ilu ja
vaatepildi unenoline ajatus hendab neid emotsionaalselt ning Martin tleb,
et see vinuks olla Delose ohvrilaev, mis lheb teele, nii et 30 peva on ees
ainult elu, mitte surm. Isabellat puudutavad need snad vga tugevalt ning ta
teeb ettepaneku veel kohtuda.
Martin on khklev, kuna nende suhet vidaks vriti mista. Ta pab
asjatult Sokratese snadest kitumisjuhiseid leida, kuid otsustab viimaks
siiski Isabellaga uuesti kohtuda. Nad lhevad Pirita randa, Isabella rgib