täiesti kõrvale, kuid mõlema looming oli Popperist sügavalt mõjutatud. Popperit peetakse ka üheks põhiliseks mässajaks Viini ringi loogilise positivismi vastu. Liitudes David Hume'i skeptilise hoiakuga induktsiooni suhtes ning võttes demarkatsiooniprobleemi lahendusena kasutusele falsifitseeritavuse kriteeriumi, mis on mitteinduktsionistlik, oli ta üks positivistliku teadusekäsituse juhtivaid kriitikuid. Üks peatükke Popperi mälestusteraamatus "Unended Quest" kannab pealkirja "Kes tappis loogilise positivismi?". Popper vastab: "Kardan, et pean süü enda peale võtma." Nähtavasti peab ta siiski jagama seda süüd Willard Van Orman Quine'i ja Ludwig Wittgensteiniga. Popperi mõju on ulatunud akadeemilistest ringkondadest kaugemale. Üks Popperi üliõpilasi ja pooldajaid on multimiljardärist investor George Soros, kelle sõnul põhinevad tema investeerimisstrateegiad Popperi arusaamal teadmiste edenemisest falsifitseerimise kaudu. Sorosi
aasta raamatu ümbertöötatud ingliskeelne väljaanne) · 1961 The Poverty of Historicism (eesti keeles "Historitsismi viletsus" 2000 Hillar Tali tõlkes) · 1963 "Conjectures and Refutations: The Growth of Scientific Knowledge" (Oletused ja ümberlükkamised; teaduslike teadmiste kasv) · 1972 "Objective Knowledge: An Evolutionary Approach" (Objektiivne teadmine: evolutsiooniline lähenemine) · 1976 "Unended Quest; An Intellectual Autobiography" (Lõppematu otsing: intellektuaalne autobiograafia) · 1977 "The Self and Its Brain: An Argument for Interactionism" · 1982 "The Open Universe: An Argument for Indeterminism" (Avatud universum: argument indeterminismi kasuks) · 1982 "Realism and the Aim of Science" (Realism ja teaduse eesmärk) · 1994 "The Myth of the Framework: In Defence of Science and Rationality"
annaabi.ee 
