Edgar Allan Poe - novellide retsensioon.
Berenike. Berenike oli väga kõhnaks muutund ja vägagi kole, kuid kui ta
naeratas, siis tema 32 hammast olid ideaalsed (lumivalged, ilma ühegi vea ja
täpita). Peale seda lahkus Berenike aga toast. See aga jäi Egaeust
kummitama meeletult. Ta lihtsalt mõtles ja mõtles Bernike hammastest, küll ta
nägi neid kõikjal, nii et ta kujutas neid ette isegi käega katsutavad olevat. Ta
arvas, et Berenike hammastes on olemas peidus ka mõte.
Järgmisel päeval ärkas ta oma unelusest sel hetkel kui kostis hädakarje ja
millele järgnesid erutunud hääled. Ta tõusis oma toolilt ja läks eestuppa, kus
ütles talle toatüdruk, et Berenike oli tol ööl surnud langetõvehoo kätte ning
nad kavatsevad ta mulda sängitada öö saabudes.
Mingi aeg hiljem leidis Egaeus end taas istumas raamatukogus, kus ta oleks
jutkui ärganud ühest segasest ja erutavast unenäost. Ta teadis, et enne
päikeseloojangut oli maetud Berenike, kuid mis vahepeal toimund oli ei olnud
tal halli aimugi