"unelmas" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

mingit seletamatut rahutust. Juba mõnda päeva oli ta erkvel olnud, sest ta nägi kiriku ümber alatasa pahaendelise ilmega inimesi liikumas, kes üksisilmi üles noore mustlastüdruku redu poole piilusid. Ta mõtles, et vahest on õnnetu peidus-olija vastu teoksil mõni vandenõu. Ta kujutles, et must-lastüdruku vastu üldist viha tunti nagu tema enese vastu ja et niiviisi võis kergesti midagi juhtuda. Sellepärast valvaski ta üleval kellatornis, «unistades oma unelmas», nagu ütleb Rabelais, heites vaheldumisi pilku kambrile ja Pariisile, valvates mustlastüdrukut hoolsasti nagu koer, hinges tuhat kahtlust. Uurides suurt linna oma ainsa silmaga, mida loodus nagu kahjutasuks nii teraseks oli teinud, et see peaaegu täiesti korvas Quasimodo puuduvaid organeid, märkas ta äkki, et Vieille-Pelleterie kaldapealse siluetis oli midagi eriskummalist: seal nagu liikus midagi,