Levinumad arusaamad hüpnoosist
3.2. Inimeste üldine arusaam hüpnoosist
Vastanutel oli palutud kirjeldada, mida nad on hüpnoosist kuulnud, ning mis mulje
neil on jäänud. Arvamusi leidus nii positiivseid kui ka negatiivseid. Küsitluse
tulemusena võib öelda, et kümnendik vastajatest ei osanud hüpnoosi kohta midagi
konkreetset öelda ega mõistnud, kuidas see töötab. Viis (6%) vastajat tunnistasid, et
on hüpnoosi kasutamist näinud vaid televisioonis.
Peaaegu kõik osalejad oskasid hüpnoosi kirjeldada kui unelaadset seisundit. Tavaliselt
inimesed sulgevad silmad lõdvestumise ajal ning võivad näida magavatena. Isegi
hüpnoosi nimi on tulnud Kreeka unejumala Hypnose järgi. Samuti avastasid praktikud
ise alles 18. sajandil, et hüpnoos ei sarnane kuidagi unega. Uuringutes, kus kasutati
elektroentsefalogrammi (EEG), näitasid tulemused, et hüpnoosi ajal on alfa-lainete
aktiivsus märgatavalt tõusnud, mis viitab lõdvestunud, kuid keskendunud ajule (Fisher
2009: 17-18)
annaabi.ee 
