Uurimustöö Unetus
Sageli peetakse unepäevikut lisaks
pikemaajaliseks une-ärkvelolekuaja jälgimiseks.
Mae Pindmaaga (endanimelise unekliiniku unearst) ühendust võttes sama küsimuse
raames vastati mulle, et ka nemad ei kasuta aktigraafi. Kasutusel oli taoline käekella-
laadne seade, mis registreeris pulsisageduse ja hapniku küllastatuse veres, kuid saadud
andmed olid liiga kaudsed ja vähesed ning seetõttu seda enam ei kasutata. Inimene tuleb
täpsema diagnoosi saamiseks unekliinikusse.
Kokkuvõtlikult võib järeldada, et Eesti inimesel aitab kõige paremini uneprobleeme
teadvustada unepäevik. Elektroonilisi seadmeid, mis annavad täpsemad andmeid une
kohta, praegu ei kasutata. Unepäevik peaks sisaldama endas magamamineku ja ärkamise
aegu, päevast enesetunnet, mis aitab paika sättida inimesele sobivaim unegraafik. Meeles
tuleb kindlasti pidada ka unehügieeni ja erinevaid tegureid, mis võivad unetust
põhjustada
annaabi.ee 
