Puškini ja Byroni luule võrdlus
NÕUKS VÕTSIN KÜLVITÖÖLE MINNA. . .
Nõuks võtsin külvitööle minna.
Ju koidu eel ma olin teel,
et elu seemet heita sinna,
kus vägivald on võimul veel.
Küll käsi kärmelt käia lasin,
kuid ainult aega kulutasin,
sest muutumatuks jäi rahva meel.
Neil pilk on kaetud unekaega,
au häält ei kuule orjakuut.
Miks neile priiust täie vaega,
kui ihk on kanda iket uut ?
Neil pärisosaks ajast aega
on ahelad ja kupja nutt.
Aleksander Puskin
NUTVALE NEITSILE
Printsess, oh nuta, isa häbi
sind rõhub, ägab riik ja maa.
Oh võiksid pisarate läbi
süüst puhtaks pesta isa sa!
Jah, nuta ! Pisar siiralt valguv
head tõotab ikkes rahvale;
kord rahva naeratused olgu,
mis tasuvad su silmavee.
George Gordon Byron
1