1-100 cm, potentsiaalne eufootiline vöönd Avaveelised (viidikas) on 5cm- 3m, enamasti <1m sügavusel. · Lendkala suudab lennata, Võrdluseks järvedes on euf. vööndi mudahüpik komberdada maal ja ronida väärtus enamasti 2-10 m. Paljud suured puudel. Põhiline kulgemisviis on liikumine jõed läbivad soid, siis on vesi humiinainete kas keha lainete abil (unduleeriv tõttu tume, happeline (madal pH), liikumine)-angerjas või liikumine paariliste toitainete poolest vaene, seega ebasobiv nii uimede abil (ostsillatoorne liikumine)- vetikate kui soontaimede fotosünteesiks. kaladel, kelle keha on paindumatu. Toiteahelad põhinevad allohtoonsel (juurde Liikumisviis oleneb keha kujust. toodaval) (võrdlus: autohtoonne-kohalikul
• Inhibeerib PMN degranulatsiooni, väldivad seerumi bakteritsiidset toimet, levivad põrna ja maksa. Francisella • Antifagotsütaarne kihn • Rakusisene patogeen, seerumresistentne, fagotsüütidele resistentne. Levib intratsellulaarselt makrofaagidega. • Endotoksiin vähemaktiivne kui tüüpilistel G- pulkadel. Haigused. Brucella • Brutselloos: algsed mittespetsiifilised sümptomid – väsimus, külmavärinad, higistamine, müalgia, kaalukaotus, artralgia, palavik. Võib esineda unduleeriv palavik. Võib areneda süsteemseks haaratuseks – GI, luud või liigesed, hingamisteed, teised organid. Elutseb erütritoolirikastes kudedes (emakas, platsenta, munandimanused, rinnapiim) • Brucella melitensis – tõsine äge haigus komplikatsioonidega. • Brucella abortus – kerge haigus mädaste komplikatsioonidega • Brucella suis – krooniline mädane kudesid hävitav haigus • Brucella canis – kerge haigus mädaste komplikatsioonidega Francisella
annaabi.ee 
