SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS
inimese jaoks teadmata/tundmatust allikast ja ilmneb ilma
välissituatsioonist pärineva stimulatsioonita. Kui indiviid on Sageli aetakse segi või käsutatakse sünonüümidena
teadlik ähvardavast objektist või situatsioonist, siis peaks kaht mõistet, hirm ja foobia. Tavalised hirmud on lapsepõlve
rääkima pigem hirmust, mitte ängistu-sest. Seega saab ängistust normaalne osa ja aitavad lastel toime tulla teatud arenguliste
vaadelda kui ,,kaudset (undirected) erutust" - inimene teab, et probleemidega. Aga kui hirmud toovad kaasa selle, et laps
midagi on valesti, aga ei saa täpselt aru selle selgest põhjusest korduvalt väldib teatud situatsioone või need püsivad
(Öhman, 2000, 588). ebatavaliselt kaua või ilmuvad ebasobivas eas, siis peetakse
Huvitaval kombel on hirmu ja ängistuse/ärevuse neid foobiateks (Gale Encyclopedia...., 2001).