EESTI AJALUGU
Tsunftikorraldus säilis eesti linnades kuni 19. sajandini.
· Rahvastik ja seisused
Valkdav osa, üle 90% elanikest Eesti alal olid eestlased, kes keskajal kaasaegses mõttes
rahvast veel ei moodustanud, jagunedes kultuurilt ja keelelt mitmeks erinevaks hõimuks.
Keskaegsetes allikates on eestlasi ja teisi talupojaseisusest inimesi, kes polnud just
otseselt saksa päritolu, tavaliselt nimetatud undeutschideks[1] (mittesakslasteks). Eestlased
olid valdavas osas talupojad, ent ka linnarahvastikust moodustasid nad tõenäoliselt
enamuse.
Keskajal rändas Eestisse sisse kaks suuremat rahvagruppi: baltisakslased ja
rannarootslased. Esimesed saabusid alates Eesti ala vallutamisest peamiselt maaisandate
vasallide ja nende kaaskondlastena, samuti linnaelanikena, peamiselt käsitöölistena.
Baltisakslased moodustasid maa ülemkihi, kuhu sulandus ka eestlasi, eriti 13.14.
annaabi.ee 
