Eesti keskaeg
See jagunes kihtideks. Ca 1000 munka, 2000 ilmikvaimulikku. Oluline koht
kohalikel – see aja jooksul kasvas. 13saj piiskopid võõrsilt, aga hiljem ka kohalikud. Toomkapiitlis sama lugu.
Palju oli seotust sõpradega ja perekondadega.
Linnaelanikud
Deutsch ja undeutsch vahekord. Sõnakasutus vihjab etnilisusele, aga sel pigem sotsiaalne tähendus. Seega
ei räägi me sakslastest siinkohal vaid pigem saksadest. Tegelikult sarnane jaotus kogu Ida-Euroopas.
Ladinakeeles kutsuti undeutschi ‘estones’, aga ka vastristituteks (neofüüdid)
Eestlane olemine seega madalamat sots klassi näitab. Rootslased-taanlased ei olnud undeutsch.
Iive on negatiivne linnades, seega vajalik pidev migratsioon maaelanike hulgast.
13-14saj talupoja linnaasumine üsna piiranguteta. Sunnismaisusega aga muutub see tüliküsimuseks. Eriti
jama 16saj. 1535 J. v Uexküll hukati, sest too tappis linna põgenenud talupoja. Jurisdiktsiooni küsimus.
Deutsch ja undeutsch elasid erineva õiguse all