Eestlus
vastu, kuid pikas perspektiivis ei näi see mulle viljakas lahendus. Pigem loob see ohtliku
olukorra, kus keeleline ebavõrdsus taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust: üha raskem on Eestis
ette kujutada ühiskondlikult edukat inimest, kellel puudub eesti keele oskus. Äraspidisel moel
hakkaks selline olukord meenutama keskaegset situatsiooni, kus ühiskondlik eliit nimetas
ennast sakslasteks (Deutschen) ja ülejäänuid mitte-sakslasteks (Undeutschen), kusjuures
etniline tegur oli selles jaotuses pigem teisejärguline. Meil tuleks niisiis vältida olukorda, et
mõiste "eestlased" kuulub tulevikus vaid ühiskondlikult edukatele, samas kui sotsiaalsete
heidikute üldnimeks kujuneb "mitte-eestlased".
Eestlus on Eesti ja eestlaste identiteeti puudutav mõiste. Poliitikas käsitletakse Eestlust kui
ideoloogiat, mis seisneb järgnevas:
1. eesti keele ja rahvuskultuuri säilimise rõhutamine
2