Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks
saatus, otsiva inimese traagika. 1940ndatel uus tõus tema loomingus pagulaskirjandus.
4. Marie Underi luule.
Luuletas esialgu ka saksa keeles. Ta oli küll Eestist pärit, aga haridus oli saksakeelne. Alguses
avaldas loomingut Muti nime all. Sobitub küll klassikaliste vormidega, kuid mängib ka nende
piiridega, mis loob omapäraseid kombinatsioone.
Noore Underi looming ,,Sonetid" (1917), ,,Eelõitseng" (1918), ,,Sinine puri" (1918).
Viimast saab nim siurulikuks Underiks. Sonettidega avab Under kirjutava naise stiili.
Tuntumaid tekste ,,Ekstaas" selles osas. ,,Verivalla" (1920) lõpetab Noore Underi perioodi ja
alustab uut. Loomingu kõrgpunktiks on aastad 1927-1930, mil ilmusid 4 värsiraamatut:
lüürikakogud ,,Hääl varjust" (1927), ,,Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) ja ,,Lageda taeva
all" (1930) ning ballaadikogud ,,Õnnevarjutus" (1929). ,,Hääl varjust" peetakse parimaks ja
annaabi.ee 
