Skisoidsel isikul on põhiimpulsside seisukohalt ülitugev
Ta peab inimestevahelistes suhetes orienteerumisel läbi ajama vaud oletuste ja fantaasiaga ja nii
tekivad sügavad kahtlused, kas muljed ja ettekujutused teistest on vaid pettekujutlused või
vastavad tegelikkusele. Vähene kontakteeruvus ümbritsevate inimestega tekitab ebakindlust,
ulatudes lakkamatustumbusust ja kõige haiglaslikust seostamisest omaisikuga tõeliselt
hullumeelsete pettekujutluste ja petlike tajudeni, milles sisemine ja välimine segi aetakse.
Täis umusku ning tagant tõugatuna kindlustunde puudumisest arendab skisoidne isik endas selle
tunde nimel eriti selliseid funktsioone ja võimeid, millest võib loota, et need tulevad kasuks
maailmas orienteerumisel; meelelist tunnetust, intellekti, teadvust, mõistust. Kindlusetus võib
olla nii lõdva kontaktipuudus kui ka selle tagajärg. Kuna ebakindlust tekitab eriti kõik tunnetega
seonduv, siis püüdleb skisoidne isik tunnetesteraldiseisva ,,puhta" mõtlemise poole. skisoidne